Esimesed jäljed inimtegevusest Jänedal kuuluvad III at. -sse e. Kr., selleks on juhuleiud - venekujulised kivikirved, mis on eksponeeritud Järvamuuseumis. I at. lõpust pärineb Jäneda muinaslinnus, mis on Järvamaa suurim muistne kaitseehitis.
Esimesed kirjalikud teated Jänedast on 1353. a.-st, mil Tallinna piiskop omandas ordu käest siinsed maavaldused. Hiljem erakätesse läinud mõis on kuulunud paljudele baltisaksa suguvõsadele, kellest viimased olid von Benckendorffid. Nende poolt ongi rajatud praeguseni säilinud mõisa peahoone ning abi- ja kõrvalhooned.
Kultuurilukku on läinud Jäneda viimane mõisaproua Maria Zakrevskaja- Benckendorff- Budberg, kelle elu oli täis seiklusi ja lähedasi suhteid kuulsate meestega nagu R. B. Lockhard, M. Gorki ja H. G. Wells jt, mis on heaks materjaliks olnud nii kirjanikele kui filmimeestele. 1934. a. suvel viibis Jänedal kirjanik G. H. Wells, siin lõpetas ta oma memuaaride kolmanda köite.
1921. a. toodi Tallinnast Jänedale Eesti vanim põllumajanduslik keskeriõppeasutus - Põhja-Eesti Põllutöökeskkool. Kogu Jäneda areng XX sajandil on seotud põllumeeste kooliga. Siin on õppinud ja õpetanud paljud tuntud inimesed nagu kirjanikud Sophia Vardi, Veera Saar, ühiskonnategelased Jaan Raamot, Tõnis Kint, Kaarel Liidak, August Miljan, Harald Männik, Arnold Rüütel jpt.
82 tegutsemisaasta jooksul on kool ettevalmistanud 2308 agronoomi (1918-2000), 51 piiritusemeistrit (1933-43) ja 298 maastikukujundajat (1981-99). Kool lõpetas oma tegevuse 2000.aastal. Tänasel päeval töötab endises koolihoones Maamajanduse Infokeskus, siin asub ka maaettevõtjaile tuntud projekteerimisfirma Agorek OÜ ja Jäneda Raamatupidamise ja Nõuandebüroo, samuti MTÜ Abiks Põllumehele, mis on ainus taasiseseisvumise algusest peale järjepidevalt tegutsenud põllumajanduslik nõuandeteenistus Eestis.
Asula, mõisa ja kooli ajaloost saab põhjaliku ülevaate Jäneda muuseumis. Lossi tornis asub muusika- tähetorn, mis on helilooja Urmas Sisaski töö- ja kontserdiruum ning astronoomiliste vaatluste läbiviimise koht.
